INFO

Multimeediaesitlus ühendab visuaalseid ja teaduslikke uurimistulemusi Hermen Rode tööde kohta, mis annavad parema ülevaate tema töökojale omistatud loomingust. Lahendus võimaldab erinevaid värvikihte ja alusjoonistusi võrreldes teha kindlaks erinevused algse ja lõpliku kompositsiooni vahel:

Ikonograafilised selgitused aitavad mõista piltidel kujutatud lugusid.
Kõrgeresolutsiooniga (HR) fotod võimaldavad näha detaile, mida on teosel raske silmaga eristada.
Infrapunafotod (IR) võimaldavad eristada värvikihte ning muudavad alusjoonistused silmale nähtavaks.

MEESKOND:
Kontseptsioon: Hilkka Hiiop
Tekst: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop
Tekstid põhinevad Anu Männi ja Anja Rasche uurimustel
Kujundus: Marti Laurimaa, Villu Plink
Programmeerimine: Wiseman Interactive OÜ (Henri Kokk), Archaeovision, IIPImage
Fotod: Stanislav Stepashko, Villu Plink, Volker Hoffmann, Hembo Pagi, Andres Uueni and Marko Leppik
Tõlge: Marju Kubre, Helen Kurss and Mati Sirkel
Eesti keele toimetaja: Kaidi Vahar
Inglise keele toimetaja: Richard Adang
Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

KES OLI HERMEN RODE?

Hermen Rode (u 1430–1504) oli üks tuntumaid Põhja-Saksa kunstnikke.

Hermen Rode kohta on vähe andmeid. Lübecki allikates on teda mainitud vaid üksikutel kordadel. Tõenäoliselt sündis ta 15. sajandi esimesel poolel, oli abielus, kuid arvatavasti lasteta ning suri juunis 1504. Rode loodud altariretaablite põhjal võib teda pidada üheks oma aja olulisemaks Lübecki kunstnikuks. Sellegipoolest on kunstiteadlastel tänapäevani raskusi tema kunstiliste juurte määramisega. Tema maalistiilile Lübeckis eeskujusid ei leidu. Tõenäoliselt veetis Rode oma õpiaastad kas Alam-Reini piirkonnas või Madalmaades, kust tõi kaasa uusi väljendusvorme.

Hermen Rodele on omistatud mitmeid altariretaableid, kuid vaid üksainus kannab tema signatuuri: 1484. aastal Lübecki Katariina kiriku jaoks valmistatud Püha Luuka retaabel, mis praegu asub Lübeckis St. Annen-Museumis. Üks Rode silmapaistvamaid teoseid on Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel.

Rootsis asub mitu Rode töökojale omistatud altariretaablit. Neil kujutatud kohalikud pühakud kinnitavad, et retaablid olid juba algselt mõeldud Rootsi turu jaoks. Rootsi Ajaloomuuseumis asuvad Stockholmi Püha Nikolause kiriku ja Salemi kappaltarid ning teised paiknevad endiselt eri kirikuis, nagu näiteks Sorunda ja Vansö retaablid.

Suuremate tellimuste puhul teostasid erinevaid töid erinevad käsitöölised nagu tislerid, puunikerdajad, maalijad jt. Nimetatud altariretaablite tiibu kaunistavad maalid pärinevad Hermen Rodelt, kuid puuskulptuuride loojad on meile tundmatuks jäänud.

Tallinna Niguliste kiriku
peaaltari retaabel,
1478-1481

TALLINNA ALTAR

TALLINNA RETAABEL

Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel, 1478-1481

Altariretaabel telliti 1478. aastal Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning see saabus Tallinna aastal 1481. Tegemist on mõõtmetelt ühe suurima (600 × 350 cm) ja paremini säilinud hiliskeskaegse Põhja-Saksa tüüpi kappaltariga. Retaablil on kujutatud üle neljakümne pühaku ja piiblitegelase. Teos maksis 1250 Riia marka, mis kaeti osaliselt linlaste annetustest. Peamisteks toetajateks olid suurkaupmehi ühendanud Suurgild ja Mustpeade vennaskond.

MIS ON MAALI PEAL? Altari ajaloolised uuringud MIS ON MAALI SEES? Altari tehnilised uuringud

Lübecki Püha Luuka maalijate ja klaasijate tsunfti retaabel,
1480.-1490. aastad

LÜBECKI ALTAR

LÜBECKI RETAABEL

Lübecki Püha Luuka maalijate ja klaasijate tsunfti retaabel, 1480.-1490. aastad

Tagasihoidlikele mõõtmetele (220 × 230 cm) vaatamata on Luuka retaabel üks Lübecki väljapaistvamaid keskaegseid kappaltareid. Kuna selle donaatoriks oli maalijate ühendus, kujutas see endast kohalike kunstnike jaoks olulist esindusobjekti. Retaabel oli valmistatud Püha Luuka tsunfti altarile frantsiskaanlaste Püha Katariina kirikus. Teos kannab kunstnik Hermen Rode signatuuri ja aastaarvu 1484, mis võib tähistada selle valmimisaastat.

Retaabel kuulub alates 1892. aastast praeguse St. Annen-Museumi eelkäija Avaliku Muinsus- ja Kunstikogu kogudesse.